Nii nagu kaamera valikul on oluline selle tüüp, objektiividega ühilduvus ja lisamugavused, loeb otsuse tegemisel ka selle võimekus. Siin on mitu aspekti, mida silmas pidada, kuid olulisemateks võib pidada ISO arvu, säriaja pikkust ja ava suurust. Selleks, et põhiomadustest paremini aru saada, selgitame neid lähemalt.
ISO
ISO arvuga mõõdetakse kaamera tundlikkust valguses suhtes. See mõjutab pildi heledust ning on üks kolmest põhielemendist, mis määrab foto ekspositsiooni koos ava ja säriajaga. ISO skaala algab 50-st ja võib ulatuda kuni 6400-ni välja.
ISO puhul on oluline teada, et kui kaameras oleva sensori tundlikkus on alati ühesugune, siis ISO abil saab seda võimendada. Madala ISO (näiteks 100 või 200) puhul pakub kaamera tavaliselt paremat pildikvaliteeti ja on müravaba. Kõrge ISO (1600 või 3200) seevastu võib tekitada pildile rohkem müra (teralisust) ja seeläbi ka lõpptulemuse kvaliteeti vähendada.
Parima tulemuse saamiseks on soovitatav mitte kasutada automaatset ISO valikut, vaid muuta seda käsitsi. Automaatne ISO ei pruugi alati korrektselt arvesse võtta pildistamisolusid ja võib seetõttu pildi kvaliteeti mõjutada. Lisaks annab ISO tundlikkuse käsitsi seadistamise parema tunnetuse ja võimaluse kaamerat paremini tundma õppida.
Säriaeg
Säriajaga mõõdetakse perioodi, mille vältel väljast tulevat valgust sensorile salvestatakse. Seda aitab kontrollida katiku avamise ja sulgemise kiirus, mis sensori ees paikneb. Tavaoludes pildistamisel teeb katik oma töö ära murdosa sekundi jooksul, kuid säriaeg võib sekunditest ja minutitest ulatuda ka tundideni.
Säriaja pikendamisega saab fotodele lisada dünaamilisust ja tuua pildile liikumist. Samuti mõjutab säriaja pikkus pildi heledust.
Säriaja mõõtmise juures kasutatakse sekunditeks jaotatud skaalat, kus iga numbrit nimetatakse stopiks. Näiteks sekundist allapoole liiguvad täisstopid nii: 1, ½, ¼, 1/8, 1/15, 1/30, 1/60, 1/125, 1/250 jne.
Ava
Ka ava mõjutab valguse hulka, mis sensorini jõuab ning muutub vastavalt objektiivi katvate lamellide avatusele. Mida lahtisem on ava, seda heledam on ka pilt. Kombineerides erinevaid säriaegu ja avaarve, saab veelgi täpsemalt kontrollida sensorini jõudvat valguse hulka. Näiteks kui on soov saada pildile palju valgust lühikese säriajaga, tuleb kasutada suuremat ava.
Ava arvu mõõtmiseks kasutatakse tähist f ning mõõteskaalal kasutatakse iga järgneva suuruse jaoks f-stop väljendit. Skaala kulgeb järgnevalt: f/1, f/1.4, f/2, f/2.8 jne.
Lisaks valguse hulgale on aval veel üks oluline omadus. Selle suurus mõjutab ka teravusulatust ning see omakorda aitab pildile lisada sügavusefekti ehk luua bokeh efekti. Mida suuremat ava kasutada, seda enam saab näiteks fotol olevat keskset objekti taustast eristada ning seda hägustada. Väike ava sobib aga paremini suuremate alade pildistamiseks, kuna jätab kogu sisu ühtlaselt teravaks.
Kel plaan pildistamisega tõsisemalt tegeleda ja ise neid omadusi katsetama asuda, saab endale meelepärase kaamera välja valida Sony Centeri salongidest. Kogu valik on saadaval ka Miterassa e-poes, mida saad külastada siitkaudu.
