Täna on iseenesestmõistetav, et tippklassi kodutehnika ei pea olema pelgalt funktsionaalne, vaid ka visuaalselt kena. Aastakümnete eest oli just Suurbritannias sündinud disainer David Lewis see, kes raius kivisse: kõlareid pole põhjust toanurka peita ning ekraan peab mõjuma disainielemendina ka siis, kui see on välja lülitatud.
1961. aastal Londonist Taani kolinud Lewis alustas tööd legendaarse Jacob Jenseni käe all, lüües kaasa näiteks iF disainiauhinna võitnud puidust ja alumiiniumist Beolab 5000 helisüsteemi loomisel. 1982. aastal asutas ta oma stuudio ning just tema käe all valmisid Bang & Olufseni kõige ikoonilisemad tooted: sealhulgas kuue plaadiga Beosound 9000 CD-mängija ning ettevõtte esimesed telerid MX-seeriast.
Mustade kastide surm
Lewise lähenemine tehnikale erines kardinaalselt toonaste konkurentide omast, kes tootsid valdavalt igavaid musti kaste. Ta uskus, et toote välimus peab alati lähtuma selle sisust. Lewise parema käe Torsten Valeuri sõnul leidis peadisainer, et väljalülitatud teler on justkui akvaariumi ja inimsilma ristand, mis tühjalt ja kõledalt inimeste elutuppa põrnitseb. Seega oli tema eesmärk luua ekraane, mis mõjuksid disainielemendina ka siis, kui neist parajasti filmi ei vaadata.
Tänapäeva kiires ja digikeskses tehnoloogiamaailmas mõjub Lewise tollane töömeetod lausa anomaaliana. Ta ei uskunud laborites undavate arvutite taga istumisse, nimetades ekraane liiga piiravateks ja keerulisteks. Selle asemel modelleeris ta uusi seadmeid paberist, papist ja plastist, lähenedes tehnikale nagu skulptor. Tema kuueliikmeline tiim kohtus vaid paaril päeval kuus, et siis uuesti laiali minna ja iseseisvalt ideid edasi arendada. Inspiratsiooni ammutati pigem kunstigaleriidest ja Taani antiigimüüjatelt kui tehnikamessidelt.
Konflikt tippjuhiga sundis alumiiniumit teemantidega lõikama
Kvaliteedi ja visiooni osas ei teinud Lewis mingeid järeleandmisi, isegi kui see tähendas vaidlust ettevõtte kõrgeima juhtkonnaga. 2003. aastal palus toonane B&O tegevjuht Torben Ballegaard Sorensen teha Beovision MX 8000 teler paari sentimeetri võrra paksemaks, et inseneridel oleks tehnika paigutamisega lihtsam.
Lewis keeldus kategooriliselt ning tegevjuht andis alla. Sorensen tõdes hiljem majandusajakirjale Fast Company, et kui ta oleks oma tahtmise läbi surunud, oleks nad hävitanud just selle disaini terviklikkuse, mis andis Bang & Olufsenile turul eelise. Lewise kangekaelsus sundis sageli insenere mugavustsoonist välja astuma ja materjalidega eksperimenteerima: näiteks hakati just tema nõudmiste tõttu alumiiniumi lõikama teemantidega.
Lewise filosoofia tuum oli tehnoloogilise segaduse koristamine ja asjade lihtsustamine. Ta uskus aeglasesse evolutsiooni: uusi tooteid toodi turule vaid siis, kui kliendil oli neid päriselt vaja, mitte lihtsalt suure meediakära saatel vanade mudelite kohendamiseks. Tänaseks on mitmed tema disainitud tooted (näiteks Beolab 6000 aktiivkõlarid) valitud New Yorgi moodsa kunsti muuseumi (MoMA) püsikollektsiooni, tõestades Lewise peamist veendumust: tõeliselt hea disain peab ajale vastu pidama.
Lewise pärand ei ole aga jäänud pelgalt muuseumieksponaadiks. Tänaseks on Bang & Olufsen asunud tema kunagisi meistriteoseid uuesti ellu äratama, tuues turule „Recreated Classic“ eriseeria. Bang & Olufseni tootevalikule viska pilk peale Miterassa kodulehel.
